Miks samas mõõdus rehvide hind võib kordades erineda?
Sobivate rehvide valimine ei ole lihtne – rehvikaupluse ekspert võib küll anda nõu, kuid lõplik otsus tuleb teha autoomanikul, kellele võib sageli jääda arusaamatuks: miks väliselt sarnaste toodete hinnad võivad kordades erineda? Näiteks odavama hinnaklassi 17-tollise rehvi hind võib olla 50 eurot, aga premium klassi rehv maksab 150 eurot. Mis on see erinevus, mille eest maksame?
„Olen kuulnud kõlakaid, et premium-klassi tootjate rehvide hinnad on kõrged vaid seetõttu, et kulutatakse suuri summasid reklaamile ja brändingule. Võin kinnitada, et see ei vasta tõele. Hind erineb sarnastel põhjustel nagu mistahes teise toote puhul – olgu tegu sõiduauto, mobiiltelefoni või toiduga. Hinnaerinevuse põhjuseks on kvaliteet, investeeringud uutesse tehnoloogiatesse ning aastatega teenitud usaldusväärsus. Erinevused hea või odava klassi rehvide vahel ilmnevad kõige ehedamalt keerulistes teeoludes ning kriitilises olukorras, mistõttu on positiivne, et üha rohkem inimesi mõistavad rehvide rolli turvalisuse tagamisel. See aitab inimestel vältida selliseid ohtlikke olukordi“, ütles „Goodyear“ müügijuht Eestis Risto Kivisikk.
Kasutavad hindamisel umbes 50 näitajat
2012. aastal alustati Euroopa Liidus müüdavate rehvide märgistamist uue märgistusega, millel on näidatud kolm omadust – veeretakistus, pidurdamine märjal teekattel ja müratase. Esimest kahte omadust hinnatakse tähtedega A kuni G (A – parim, G – halvim), kolmandat detsibellide ja kolme helilainega (1 laine – väiksem müra, 3 lainet – suurem müra).
„See märgistus on küll autoomanikele abiks, kuid ei ole eriti üksikasjalik. Tippklassi rehvide tootjad hindavad oma toodete kvaliteeti ligi 50 näitaja alusel. Näiteks: talverehvide puhul on põhiliseks pidurdamine lumel ja jääl, juhtimisomadused samades tingimustes ning rehvi kasutusiga. Eelpool nimetatud omadusi etiketilt ei leia – kuid juhtidele on need kriitilise tähtsusega,“ selgitab Kivisikk.
Kui sõidate palju maanteedel on kõik kolm märgistusel viidatud kriteeriumi teile olulised - nii müra, pidurdamine märjal teekattel, kui ka veeretakistus (mis mõjutab kütusekulu). Kui aga elate maapiirkonnas ning sõidate palju puhastamata teedel ja jäätunud kruusateedel, on etiketil näidatud kriteeriumid pigem teisejärgulised, sest palju tähtsam on rehvi käitumine lumel või jäisel teel. Seetõttu on soovitatav rehvide valimisel pidada nõu kaupluse spetsialistidega, kes oskavad leida parima hinna ja kvaliteedi suhtega toote, mis vastab kliendi vajadustele.
Autojuhtidele on otsustamisel abiks ka „Autobild“, ADAC, „Auto Express“ ja teiste sõltumatute organisatsioonide testid, kuid „Goodyear“ soovitab pöörata rohkem tähelepanu Soomes või Rootsis läbiviidud testidele, kus ilmastikutingimused ja teeolud on meie omadega kõige sarnasemad. Lisaks testitakse seal tavaliselt põhjapoolsete riikide jaoks kalibreeritud "Nordic“-tüüpi segust valmistatud lamell- või naastrehve.
„Ei ole saladuseks, et mõningad Kagu- Aasia tootjad viivad oma rehvid vastavusse EL-i miinimumnõuetega, et paista paremini välja testides, kuid turvalisusest on asi nende toodete puhul kaugel,“ hoiatab Kivisikk.
Ka väide, nagu poleks vähese läbisõidu puhul head rehvid tingimata vajalikud, on sageli lühinägelik. Goodyear’i eksperdi väitel tarvitab kvaliteetsete rehvidega varustatud auto vähem kütust ning rehvid peavad kauem vastu - seega arvestades kulusid terve rehvide eluea vältel, on vahe premium ja odavate Hiina rehvide vahel minimaalne.
Investeering ohutusse
„Autot hoiab teekattega kontaktis vaid neli peopesasuurust pinda, mistõttu peavad need pinnad olema maksimaalselt kvaliteetsed,“ on veendunud BMW juhtimisakadeemia juht Darius Jonušis. Ühte rehvikomplekti kasutab keskmine autojuht 3-5 hooaega, seetõttu tasuks kord nelja aasta jooksul korraks süveneda, mitte otsustada vaid hinna ja visuaalse mulje põhjal.
„Ma ei mõista inimesi, kes investeerivad moodsate ohutussüsteemidega auto ostmisesse ning ostavad seejärel ebakvaliteetsed ja odavad rehvid. Milleks siis üldse osta kaasaegsete ohutussüsteemide ja turvapatjadega varustatud auto? Rehvidel on ohutule sõidule suurem mõju kui mistahes abisüsteemil - isegi auto läbivusvõimet talvel mõjutavad suures osas just rehvid, mitte vedavate rataste arv,“ väidab Jonušis.
Erinevus parimate ja odavate rehvide vahel ei ole esmapilgul suur - viimastega varustatud auto peatub pidurduskatsel 50 km/h kuni seismajäämiseni vaid mõned meetrid kaugemal. Kuid need 4-5 meetrit on kogu auto pikkus ning talvetingimustes võib see erinevus olla otsustav avarii või jalakäijale otsasõidu vältimisel. Jonušis rõhutab, et iga säästetud sentimeeter pidurdusteekonnal on oluline, meetritest rääkimata.
„Sel põhjusel ei soovita ma kellelgi sõita talvel universaalrehvidega, kuna nende omadused on halvad nii kuival asfaldil kui lumel. Need ei ole ette nähtud meie kliimasse. Balti riikides on kaks tugevasti erinevat aastaaega ja seetõttu peame ostma endale erinevad jalatsite ja riiete komplektid ning kumbagi komplekti kasutame vaid teatud aastaajal. Samasugune olukord on ka rehvidega,“ väidab kogenud juhtimiskoolitaja.
Vootele Päi | Corpore | consultant | gsm: +372 5650 7730 | www.corpore.ee | Lauteri 5, Tallinn 10114, Estonia
